yksi kodus

kell on üle poole kümne õhtul ja väljas on kakskümmend kraadi celsiust. siin sees aga pole midagi hingata. suur aken on lahti ja tead, mis sest, et meie pestud, väga must näeb ikkagi välja:(((, kersti kirjutas. kohvi tegin endale ja mimmu läks trixuga kohtama. mõtlen, et homme võiks juba käes olla. siin on üksi nii hirmus igav, saatsin tiinale sõnumi, et tuleks ehk siia, aga vaevalt ta viitsib. kella kaheksa paikku lendas karlson üle katuse, õhupall käes. tahtsin pilti teha, aga ta oli liialt kiire loom mu zorki jaoks. kahju, see oleks olnd albumi parim pilt... täna õhtul tõmban enne öö tulekut aknale kardina pähe, et hommikune, kella kuuene päike silma sisse auku ei uuristaks. aga mimmul on everydays 800 punkti, terve aasta on kogunud. mulle kui uuele liikmele kingiti t2na alustuseks 10. vägev, mis??? sellest triikmasinast, mis eile pauku tegi ning arvatavasti nüüd katki, on mul hale meel. nii mitu aastat vahelduva eduga minu ja mimmu pükse, särke siledaks paitada pole nalja asi, aga ma pole talle kogu selle aja jooksul isegi nime pand. ja nüüd teda lihtsalt pole. ma vist olen ull??? või lihtsalt yksi kodus?????

Kallis, ...

...nüüd on see siis juhtunud. Ma olen täiesti tahtmatult haiget teinud Sulle, ühele maailma parimale inimesele ja mul ei ole aimugi, kust see kõik alguse, see arusaamatus arusaamatuse otsa. Ma ei ole kunagi tahtnud muud kui, et oleksid õnnelik... vahest ongi selles mu viga, et liigselt võtan enese otsustada, kellega on Sul parem, parem kui minuga. Ma kahetsen, väga kahetsen ... Ma olin just alustamas suhet ning meie sõprus tundus piisvalt tugev, et pidevale lahusolekule vastu pidada. Tegelikult oli see meie aja alatu vargus... Ma ei ole Sind kunagi kellegi vastu välja vahetnud. Usu, palun usu... Nii palju on jäänud ütlemata, kuulamata, nägemata...kuidas ma saaksingi seda heastada??? Üksnes andestust saan paluda ja loota, et ehk ei ole veel liiga hilja..., sest tea, tegelikut ma armastan Sind väga.

sinine esmaspäev

ma olen väsinud. väsinud võitlemast ebausu, ebaõigluse, ebaaususega... miks ma pean kogu aeg olema kurb või kuri või vihane? ainuüksi sellepärast, et muidu sind söödaks elusalt - koos saba ja sarvedega. ma võidan raadios plaadi ja mitte üks kord ning saatejuht kinnitab, et võtab isiklikult ühendust. ta kuulutab seda tervele eestile. mööduvad päevad, mööduvad nädalad, ma võidan jälle, kuid kirja ei ole ega tule. ja raadiomajas kehitatakse õlgu... ma saadan fotovõistlusele pildid ja mitte odavad ega koledad. aga korraldaja võtab nad endale, sest näitus lihtsalt jäetakse ära. võib olla tehakse nad postkaartideks ja kunagi saan neid teile tähtpäeva puhul saata, aga kas on see siis minu nimi, mis tagaküljele kirja pannakse????