mõte

Endiselt ei tegele ma "oma asjaga". Selle "päris oma asjaga".
Ma küll lubasin (kusjuures veel iseendale), et annan endast parima,
aga ikka veel on olukord "same old, same old".
Isegi peale mitut hoiatavat märki ja märguannet pole ma õppinud.

Teadmine, et hingejõud ja energia saab raisatud valede inimeste ja nende probleemide peale,on häiriv.
Ma võiksin olla tuhandeid kordi tervem, ilusam, andekam, huvitavam,
kindlasti ka õnnelikumkui tegeleksin sellega, mis tõeliselt ülesehitab ja toidab.

Alustada võiksin ükskõik kust ja ükskõik millest.
Nii mulle öeldi.
Ja ma isegi usun seda.
Vist.

Praegu tundub, et asi seisneb suuresti õiges Õpetaja leidmises.
Või on see lihtsalt järjekordne ettekääne mitteolemaks "mina ise"?
Ei tea...

"nii kuum on tunne... ooo oooo"

Umbes kella kaheni pärastlõunal on olemine enam vähem talutav.
Pärast seda tuleb kõrge kaarega kukkumine - nii vaimselt kui füüsiliselt,
sest umbes sealtmaalt alates hakkab Novaluxist ostetud termomeeter näitama32-te plusskraadi.
See on kõigest üks kraad rohkem kui litsentseeritud aparaadid näitasid.
Jah, ametlikult käidi kontoris temperatuuri mõõtmas.
Jah, nüüd on meil kontoris AMETLIKULT LIIGA KUUM.

silmavaade on ikka üks

Silmavaade on ikka üks.

See ei sõltu su värvist.

Laius- ega pikkuskraadist.

Mis kord idanema pandud, seda kastes hoolda.

Oota.

Lõika vilja.

Kui oled loomult hunt, siis olegi.

Ulu öösel üksi.

nitendo

Tänapäeva nitendo, interneti ja tv ajastul võid vabalt terve elu mööda saata, ilma et oma hinge tundma õppida saaksid...

värske

haldjad olid siin