Kallis, ...

...nüüd on see siis juhtunud. Ma olen täiesti tahtmatult haiget teinud Sulle, ühele maailma parimale inimesele ja mul ei ole aimugi, kust see kõik alguse, see arusaamatus arusaamatuse otsa. Ma ei ole kunagi tahtnud muud kui, et oleksid õnnelik... vahest ongi selles mu viga, et liigselt võtan enese otsustada, kellega on Sul parem, parem kui minuga. Ma kahetsen, väga kahetsen ... Ma olin just alustamas suhet ning meie sõprus tundus piisvalt tugev, et pidevale lahusolekule vastu pidada. Tegelikult oli see meie aja alatu vargus... Ma ei ole Sind kunagi kellegi vastu välja vahetnud. Usu, palun usu... Nii palju on jäänud ütlemata, kuulamata, nägemata...kuidas ma saaksingi seda heastada??? Üksnes andestust saan paluda ja loota, et ehk ei ole veel liiga hilja..., sest tea, tegelikut ma armastan Sind väga.