esmaspäev

Ma olen kurb.... Lohutamatult kurb.... Ütle, kuidas saab ühe inimese, meie jaoks täiesti ebaolulise ja seega mõtettu inimese kurjus kõik ära rikkuda. Aga vat nii lihtsalt saabki. Tema pärast ei ole meil ühiseid teleka vaatamisi, hommikusi kohvi joomisi, vaimude kesköötunde ... mitte midagi... Kell kukub ja Sa oled läinud, mina aga pühin vargsi pisaraid ning loodan, et ehk homme... kui ma hästi ruttu ära magan...selle öö... ehk on siis kõik teisiti. Et siis võin ma tulla ja olla ja natukeseks ehk jäädagi... Ma loobuks selle nimel paljustki.