...

jooksen paljajalu rannaliival ja tunnen, kuidas p2ike mu niigi hapraid juukseid veelgi 6hemaks pleegitab... tean, et nii kiirustades saavad surma tuhanded teokarbid... kuid praegu ma ei saa nende p2rast peatuda. lihtsalt ei tohi anda kiusatusele j2rgi ning muretseda.... ma pean j6udama... ma pean tahtma... ma pean.... Sind ei ole juba ammu, Sul pole kannatust ja tahtmist.... visadust ning soovi, et oodata....v6i minul tahtmist m2rgata.... tean, kuid ei hooli, sest olen v2sinud kaotamast.... olemast see, kes pole, tundmast tundeid, mis yksnes n2ivad t6elised... tahan, et oleksin Su laps....ja et Sina oleksid mu Isa. Sa oled lubanud toitu n2ljastele, vett janustele, n2gemist pimedatele, kuulmist kurtidele.... aga mina palun vaid veidi armastust.....