18.4.06

võitleme tuuleveskitega

Ma olen väsinud... Üdini, risit-rästi, läbi ja lõhki.
Mõni päev on olemine parem, mõni päev jälle kehvem.
Aga üldiselt olen loobunud võitlemast, sest seda valgust tunneli lõpus siramas ei paista.
Kas seda kunagi on üldse olnud? Ma ei tea. Tõenäoliselt mitte. Üks enesepettus ja valskus kõik.
Panused on suured, tulemused väikesed.
Negativism on kõikvõimas.